Jeffrey Thomas - Ohver (Ohver, 2023)

 

Samasugune tume ja vägivaldne tekst nagu esmatutvus, ja noh, ei saa öelda, et see Punktowni maailm kutsuks edasi uurima, pole nagu õieti minu maitse. Kuid noh, stiilne ulmenoir.

Antoloogia nimilugu on siis tehasest põgenenud kloonist, kes elatub nüüd tellitud kuritöödest. Tehasest põgenes ta seetõttu, et tema viieaastane kasutusaeg oli läbi saanud ja ta kuulus elimineerimisele. Mis talle ei sobinud. Mistõttu põgenemise käigus nottis ta maha kaks inimest ja on nüüd tagaotsitav. Aga noh, Punktown, siin on võimalik peituda ja jätkata tumedate tegudega.

Ent järgmine tööpakkumine sunnib teda naasma Tehase intriigidesse: tema sihtmärgiks Tehase inimeste ametiühingu juht. Ja töö tellijaks …

Kui eelmises loos olid ühed veidrad tulnukad, siis siin on veidruste esindajaks kloonid, kes on lihtsalt töölihaks. Eks on autor on seda tumedat urgast päris sööbivalt kirjutanud, ning viieaastase klooni siseilm meeldivalt mitmetahuline.

ulmekirjanduse baas

Jeffrey Thomas - Valusate mälestuste arhiiv (Ohver, 2023)

 

Ulmeline õuduslugu politseinikust, kellele on lapsena siirdatud kiip, mille abil suudab ta kõike nähtut - ja mõeldut - mällu salvestada. Kahtlemata väga kasulik politseitöös (nähtut saab kasvõi tõendusmaterjalina kasutada), aga muidu aastakümnetega kogetud elu muutub üha koormavamaks - kõik need kuriteod, mis on salvestunud … või siis helged mälestused, mis praeguses küllaltki masendavad elujärgus tekitab vaid ängistust.

Niisiis soovib ta sellest mälukiibist vabaneda - asemele küll pakutakse uuemat kiipi, mis vastavalt omaniku soovile ei salvestaks kõike. Aga ei, kiip välja.

Lugu siis ulmelisest Punktownist kuskil võõrplaneedil oma inimeste ja tulnukarassidega. Otseselt midagi nagu ei toimugi, on vaid selle politseiniku mälestused ja ahastus muu olukorra pärast, ja noh, politseitööst lähtuvad hirmsad vaatepildid. Siin kogumikus on veel üks lugu samast maailmast, veel ei oska öelda, kas see maailm edaspidi just lugemakutsuvalt mõjub.

ulmekirjanduse baas