Mariann Rammo – Kuu kumavas valguses (2016)

Seekordne Rammo raamat on abikaasale pühendatud tundeluule, mis vahel on erootilinegi. Lühiluuletused armastusest ja olemisest. Raamatu teostus on selline, mis ehk pakuks huvi teistelegi, kel plaan mõnd väiksemat sorti luuleraamat avaldada (ausalt öeldes seepärast raamatukogus mul näppu jäigi).

õhtul käsikäes

vaikides kõnnime

liiga palju on

meie vahel rääkimata

räägitud mõtteid

(lk 14)

visatud kivi

lõhub mu peegelpildi

pisikildudeks

virvenduse hajudes

mu vaim on ikka terve

(lk 24)

nutan kibedalt

kaotades mulle armast

oma au pärast

lähen ma rahulikult

ja suren koos sellega

(lk 31)

Mariann Rammo – Õieebemed (2014)

Looduse- ja tundeluule. Mõnusalt napp luulekogu maitseka kujundusega, pole mingit amatöörlikku arvutigraafikat.

ööhämaruses
kui kurbus närib hinge
haigutan pikalt
(lk 7)

linnulaul udus

kas hommik on tõesti käes

päikest pole veel?

(lk 9)

vihmasabinas
väike roheline konn
kortsus lehe all
(lk 14)

kõige tühjem on hing

taibates koosoldud

üksiolekut

(lk 19)

vilets mälu on
südametunnistuse
kindlaks aluseks
(lk 23)

ammu pole ma

midagi kirjutanud

mõtete tühjus

(lk 26)