Selle romaani lugemine venis... ja
venis. Enne raamatu kallale asumist arvasin, et saab ühe raksuga
läbi, aga ei, pea nädala sai kätte võetud ja käest pandud ning
vahelduseks hoopis ulmeantoloogiaid lapatud ja sealt mõne loo
loetud. Minu meelest on see romaan lihtsalt sisutühi. Siin on
igasugu kriminaalseid juhtumeid, aga see ei pane kuidagi kaasa elama,
lihtsalt registreerid neid lugedes ahah-elamusega ja kõik. Chili
Palmer on legaalse ja kriminaalse maailma vahel tegutsev keskealine
mees, tõeline alfaisane; teised mehed ja naised pole temaga coolilt
võrdväärsed (no hiljem selgub, et üks naine siiski on). Võlgnikku
otsides satub ta Los Angelesi ja filmiinimestega kokku puutudes
avastab, et tema enda läbielamised on midagi sellist, mida võiks
Hollywoodi tarbeks filmida – parem kui mõne stsenarist sulest
imetud kirjandusmaiguline stsenaarium. Probleeme tekitavad mitmed
kriminaalid Miamist ja Los Angelesist, aga Palmer leiab võimaluse
jne jne.
Hetkel ei mäletagi, kas olen filmi
näinud või mille põhjal arvasin et tegemist peaks olema hea
meelelahutusliku looga. Või et kui Leonard on mitme Hollywoodi
tuntud filmiga seotud, kas romaani sisuks piisab vaid cooliks
olemisest. Muidugi, kui lõputult romaane kirjutada, on enam kui
raske ette kujutleda, et valad neisse järjepidevalt verd, higi ja
pisaraid; piisab ka vastutulekust lugejate soovidele.
