Graham Greene – Kaotaja teeb puhta töö (1985)

Raamat maitseka huumori huvilistele ehk siis külm vaimukus sellest, kuidas keskealine arveametnik oma tööandja organiseeritud ootamatul pulmareisil noore pruudi käest välja lasi libiseda ja vist siis tagasi võitis (pead ei annaks). Naine kui haritud idealisti unistus, ilus ja omapärane ning täis nooruslikke ideaale õigest armastusest (mis on muidugi midagi muud kui muidu). Ehk siis üks hetk jääb vaesest noorpaarist järele Monte Carlo kasiinos matemaatilise süsteemiga võitev rikkurist mees, kes peab neiu tagasivõitmiseks oma võidud uuesti kaotama (ja mitte kätte maksma tööandjale oma pulmareisi käkkimise pärast – see on neiu soov). Nojah, kaotaja teeb puhta töö ning talle pakutakse parem töökoht, nagu muinasjuttudes. Selline mittestandartne lugu saab ilmuda vaid vist tõepoolest Loomingu Raamatukogu vihikuna.

““Me ei saa mäest üles joosta,” ütlesin ma, aga Cary oli juba sõidukist väljas ja vehkis meeletult iga auto ees. Ükski ei teinud temast väljagi. Pereisad sõitsid rahulolevalt mööda. Lapsed surusid ninad vastu klaasi ja tegid talle nägusid. Cary ütles: “Sellest pole kasu. Jookseme!”
“Milleks üdse vaeva näha? Meie abielu oleks niikuinii õnnetu tulnud – sa said ju ennetest niimoodi aru, eks ole?”
“Mis siis,” vastas ta. “Ma olen parem sinuga õnnetu kui ükskõik kellega õnnelik.” Tal oli juba kord selline komme lõpetada tüli või paha tuju järsku ühe selge lausega.” (lk 27)

kirjandusbogi 

Graham Greene – Rännud tädiga (1995)

Väike armas raamat kokkupuutest ebakonventsionaalse vanema sugulasega ja rutiini lagunemisest. Üks pidev lugude jutustamine ja briti huumor, selline penskarkelmiromaan, igati heas mõttes. Vist tajutav, millise mõnuga Greene erinevaid ebatavalisi juhtumeid sisse kirjutab, et stoilist hiliskeskealist minategelast kõigutada. Tädi Augusta carpe diem elu, paljude unistus elada oma natukest kirglikult ja täiega ja pidurdamatult ja mõnuledes ja kahetsemata. (Tõesti kena, et eelmises postituses tegelesin angloameerika kirjanduse sarjamisega.) Tekst virgutab igati kanepit suitsetama ja annab päris hea suunise, kuidas valedetektoriga käituda (lk 241-242). Niiet siis, elu ei lõppegi keskeaga.

postimees