Kel Coleman - Disassembling Light (The Best American Science Fiction and Fantasy, 2024)

 

Tegelaskeskne fantaasialugu, kus peategelaseks on Looja (“Creator”) nimega Terse, omamoodi käsitööline, kes on võimeline looma elusolendite kehaosadest traatidest abivahendite vms abil uusi elusolendeid. Selline amet pole just legaalne, sest noh, jumal teab mida õieti võidakse luua ja mida selleks kasutatakse, aga omamoodi legendaarne aura käib sellega kaasas. Ja on inimesi, kes soovivad seda omalt poolt õppida ja pakuvad end tema õpilaseks - nii nagu Terse kunagi leidis omale Loojast õpetaja.

Nii ilmub ühel päeval ukse taha noor naine, kes soovib saada õpilaseks - esimeseks õpilaseks, kes tal olla võiks. Terse’i salajase elu- ja töökoha on varemgi mitmed soovijad üles leidnud, aga keegi pole sobinud ega sealt omal jalal lahkunud. Naine näitab Loojale oma proovitööd, mille kallal ta ise on nokitsenud - olendit, mis koosneb jänese ja naise vana lemmikkoera osadest. Igal juhul on neiu päris andekas ja kasutanud päris mitmeid kavalaid töövõtteid. Aga kas ta sobib Terse’le?

Noh, vähemalt pole just puhas õudus, pigem tumefantaasia, ja nagu öeldud, üsna tegelaskeskne - ongi vaid kaks tegelast ja mõlemad on omal moel huvitavad.

Kel Coleman - Delete Your First Memory for Free (The Best American Science Fiction and Fantasy, 2022)

 

Selline tänapäevane angst, “mis-oleks-kui”-lugu ehk mis oleks kui saaks tasu eest piinlikke või halbu mälestusi enda mälust kustutada. Kas see nagu muudaks kuidagi enesetunde paremaks.

Loo peategelane on naine, kes on ehk keskmisest tundlikum (kui nii saab öelda; või siis tundlikkus on tulenenud keskmisest erinemise tõttu) ja kes seetõttu pole sotsiaalselt just kõige kindlam, mis siis tekitab naises kõvasti ebakindlust nii töö- kui eraelulistes suhetes. Et tegu on lähitulevikuga, siis kõiksugu suunatud reklaamid on muidugi õige tabavad (või siis ärritavad, sest teadagi meenutavad kõiksugu ebameeldivusi), nii ka talle reklaamitakse mitmel puhul seda mälupuhastuse teenust - proovides seda esimest korda, saab kolmest mälestusest tasuta vabaks.

Tuttavatega kokkusaamisel teebki üks neist ettepaneku seda teenust proovida - koos on julgem jne. Baarist minnaksegi lähima teenusepakkuja juurde; kohapeal selgub, et kustutamine on siiski valikuline - sa ei saa lasta kustutada mälestusi, mis võiks tekitada probleeme sotsiaalses elus (noh, sa ei saa näiteks “unustada” oma perekonnanime).

Eks need näited, mida peategelane tahab kustutada, paneb ehk lugeja õlgu kehitama, aga noh, ega sa ei oska ju hinnata, mida kunagi koolipõlves kellegi öeldud õel lause võib jääda kauaks häirima - nii, et see segab valikutegemisi. Aga jah, kas siis ränkasid mälestusi võiks kustutada - mis inimene siis oled ja kui näiteks taaskohtud sellega?