Tegemist siis tulevikumaailmaga, kus on juhtunud selline õnnetus, et mesilased on välja surnud. Noh, tulemuseks on riiklikud toimetulekuraskused, mis eriti valusalt nüpeldab Euroopat. See on siis see osa, millest ma sellest tekstist ehk aru sain.
Muu on niisugune ballardlik… ma ei tea, hüpermaailm, mis toimib võõristavalt. Inimesed, kes alateadlikult (?) matkivad mesilaste elu; on siis pere valdajad ja pere töölised. Kõik on vennad. Mis naistesse puutub… No ei hakanud suurt süvenema, lugesin lihtsalt lootusega, et ehk loo lõppedes tekib miski selgem arusaamine.
Eks plusspunkte annab niisuguse atmosfääri loomine, tekst ei tekitanud vähemalt niisugust jõuetut ärritust nagu Valentine’i puhul.
