Greg van Eekhout - Spaceship October (Escape Pod, 2020)

 

Lugu põlvkonnalaevast, kus mõni põlvkond on tähtsam kui teised. Nagu kaks ringi uitavat last avastavad, on laeval peidus üks laoruum, kus hoitakse surnuid. Esimesest, legendaarsest laevnike põlvkonnast. Kuid tegelikult … on need kirstud täis sügavkülmutatud (või krüo-unes vms) kehasid ehk siis esimese põlvkonna superrikkurid, kel on leping nende elusate kehade säilitamiseks. Ainult et see nõuab tohutut energiat ja puuduolev energia (sest juba aastasadu teel olev laev paratamatult logiseb ja laguneb) võetakse elavate arvelt, nagu lapsed avastavad ja kogevad.

Huvitav lugu, autor ei paku ühtki positiivset lahendust, sest mida lapsed lõpuks teevad … pole ka just eetiline. Samas ka need energia nimel tehtavad säästuhukkamised pole just mingil moel vastuvõetav. Põlvkonnalaevade temaatika on ikka päris õudne viis inimtarneks, loodetavasti ei hakata eksperimenteerima millegi sarnasega.

Greg van Eekhout - The Wolf and the Manticore (The Book of Magic, 2018)

Americana rohkete maagiliste artefaktidega. Lugu sõjalisest vastuseisust Põhja- ja Lõuna-California vahel, kus siis põhjast pärit spioon töötab maagiliste artefaktide töötlemise tehases ning vahendab sellealast teavet oma riigile. Spiooni tabab üllatus, kui selgub, et erilise ninaga maagist ülemus on naise ammu idenfitseerinud põhjalasest spioonina – kuid ähvardamise või ametivõimudele üleandmise asemel soovib ta, et naine aitaks tal põhja põgeneda.

Neiu asub seda operatsiooni nö ette valmistama (kuigi tal pole aimugi, kuidas seda teostada), armub mehesse ja saab käsu ta tappa ning laiba põhja toimetada (kuivõrd selle maagi keha on kõiksugu maagiliste artefaktide manustamise pärast haruldasest maagiast tulvil). Seeasemel tahab spioon mehega hoopis Mehhikosse põgeneda – kuid nüüd satuvad Põhja ja Lõuna tegeliku maagiliste pihtide vahele.

Mitmest õõvastavast detailist (nt maagiline kannibalism või kehade modifitseerimine) hoolimata üsna lapsik jutt. Selgelt ameerikapõhjaline, aga samas see maagiline süsteem on nagu Potteri või Borgese imeolendite-põhine värk. Ja noh, niisama mingite mingite draakonite jms vehkimine Ameerika tingimustes mõjub minu jaoks vähe totralt.