Paul Cornell – The Copenhagen Interpretation (The Mammoth Book of Best New SF 25, 2012)

Agent Hamilton satub taas seiklustesse, mis võiks põhjustada maailma suurvõimude tasakaalu häirimise – ent nagu teada, suurriikide vaheline sõda tähendaks maailma hävitamist. Küsimus on infos, mida suurriigid omavahel delikaatselt jagavad, et kõik tasakaalus püsiks – nimelt on avastatud kosmoses sellised hiiglaslikud kogumid, mis koosnevad... võõrrasside hingedest. Olend sureb, 21 grammi kaaluv hing lahkub ta kehast, ning ühineb teiste hingedega. Astronoomid on kaardistanud maailmaruumist mitu asukohta, kus need hinged on kogunenud. Et siis... kui mõni suurvõim saaks asuda kontakti sellise hingekolooniaga, siis oleks tal hoomamatu infoallikas võõrrasside tegemiste kohta. Kuid suurvõimud on vaikimisi otsustanud, et tasakaalu nimel nad ei astu “eraviisilisi” samme kontakti loomiseks.

Kuid jutt on sellest, et 15 aastat tagasi läks kaduma isik, kes pidi toimetama selle kosmosehingede kaardistuse Britanniast Taani kuningavõimule. Sellistel sõnumiviijatel on erilised turvamehhanismid, mis ei lase saladusi võõrastele avaldada. Nojah, nüüd siis korraga ilmub see 15 aastat kadunud isik Kopenhaagenisse, ning Hamilton saadetakse asja selgitama. See naine... on Hamiltoni noorpõlve kireobjekt ja kummalisel kombel näeb ta ikka välja kui 18-aastane neiu. Ja tuleb välja, et ta vangistasid pahad relvakauplejad, kes soovisid omandada seda hingekaarti. Keset vestlust rünnatakse Hamiltoni ja naise turvapaika ning nad peavad põgenema. Kuid see niiväga ei õnnestu...

“Because when you approach the speed of light, time slows down. Just for you. Yeah, I know how mad it sound! It's like God starts looking at you differently!” (lk 207)

Et siis selline möllulugu alternatiivsest 19. sajandi Euroopast. Cornellil on pidevalt gaas põhjas ning Hamilton saab hooga vastu päid ja jalgu, millegipärast püütakse teda muudkui nina- ja munepidi vedada. Eks siin kajastub Bond ja kurjamid, ainult et... 19. sajandi ja kosmoseuuringute soustis (külm sõda aurupunkmaailma tingimustes?). Omal moel intrigeeriv ja päris segane.

ulmekirjanduse baas

Paul Cornell – One of Our Bastards Is Missing (The Mammoth Book of Best New SF 23, 2010)

Järjekordne Hamiltoni lugu (teine neljast), mis on niivõrd krüptiline, et eelteadmisteta ei saaks sellest suurt midagi aru. Seekord on Hamilton kuninglikus pulmas, kus Briti printsess saab ühte Rootsi printsiga (maailmapoliitika jne). Kohal on Euroopa tähtsamate riikide esindajad, muuhulgas preislased, kes pole sellise abielu üle just õnnelikud – sest neil on Rootsiga oma kanad kitkuda. Ja pulmas juhtubki nii, et... preislased viivad läbi salaoperatsiooni tõmbamaks brittidel naha üle kõrvade. Hamilton ei lase sellest ootamatust juhtumist nii kergesti võrku tõmmata, pealegi on tal printsessiga oma salajased (ja romantilised sotid). Ühesõnaga, see pulmatseremoonia on üks paras virrvarr.

Et siis selline britilik alternatiivajalugu, on kosmost ja dimensioone ja kõrgaadlit ning vapraid ja nurjatuid salateenistusi. Ja noh, seekordne lugu laheneb vaid mõne tunni jooksul.

ulmekirjanduse baas

Paul Cornell – A Better Way to Die (The Year's Best Science Fiction & Fantasy, 2015)

Neljas lugu Hamiltoni sarjast, millest ma ei tea midagi. Õnneks on käepärast üks teine antoloogia, kus ilmunud sama loo kolmas lugu ja kus tutvustatakse veidi tausta. Tegemist siis viktoriaanliku ajastuga, mil Britannial on kokkupuude tulnukatega, tänu millele on 19. sajandi kuulsal monarhial avanenud võimalus külastada paralleelmaailmu (midagi kergelt sarnast Baxteri-Pratchetti romaanisarjaga) ja omandada ulmelist tehnoloogiat. Peategelane Hamilton on... umbes 007 moodi.

Lugu ise on mulle senini segane. Et siis, Hamilton pannakse kohtuma oma dublandiga, kes on siis noorem versioon ja arvatavalt pärit mõnest paralleelmaailmast (või siis tulnukate kätetöö? See tulnukate ja monarhia suhe jäi mulle hägusaks). Sunnitud puhkusel olev Hamilton (midagi juhtus kolmandas loos, mida loodetavasti peagi loen) arvab, et see noormees on siia toodud tema asendamiseks. Et tegemist on tähtsa projektiga, näitab kasvõi see, et noorukiga on seotud nii Hamiltoni ülemused kui ka College of Heralds (mis on mis täpsemalt?) tegelased. Hamiltoni ja dublandi esmakohtumine lõppeb üsna dramaatiliselt, ning paari nädala pärast saab Hamilton käsu noormees elusalt või surnult võimudele tagasi toimetada – dublant on põgenenud kuhugi paralleelmaailmadesse koos tähtsa pantvangi ja röövitud rahaga.

Nagu öeldud, tekst on peale teistkordset lugemist ikka veel enam kui segane. Liiga napilt on sellest maailmast teada, viited ei tea kuhu, Cornelli võrdlemisi raskepärane kirjutuslaad (jäljendus viktoriaanlikust ajastust?). Kõik see segadus briti monarhia ja tulnukate vahel, kohaliku võimuaparaadi ülesehitus, see College of Heralds'i roll – hakka või juukseid peast katkuma või uuesti inglise keelt õppima. Mingil moel huvitav alternatiivajalugu, aga mõistmise jaoks pagan suurte aukudega.