David Klecha, Tobias S. Buckell – Rules of Enchantment (Operation Arcana, 2015)

Et siis selline situatsioon – ühtäkki on avanenud pääs teise maailma või dimensiooni (jajah, selle military fantasy antoloogia puhul selline sündmuste areng suurt ei üllata). Ent nagu selgub, oleks parem see ava uuesti kinni tsementeerida, sest sealt voolab välja tolkienliku maailma pahupoole tegelasi, õudustäratavad orkid ja trollid tulevad märatsema meie tänavatele. Oleks siis probleem lahendatav Aragorni ja semude kombel mõõgaga raiudes – ei, neid trolle ei häiri püssituli ega granaadiplahvatus, peatada on neid võimalik rakettidega, ja selline teadmine tuleb peale kalli hinna maksmist. Afganistani ja Iraagi sõdades vatti saanud Ameerika sõjavägi peab taas maailma päästma, õnneks leiavad ameeriklased sealt teisest muinasjutulisest dimensioonist liitlasi haldjate ja päkapikkude seast. Kuid neilgi omad soovid.

Lugu ongi sellest, kuidas üks ameeriklaste erirühm peab toimetama oma sõjaväebaasi teisest dimensioonist inimeste saadiku, samal ajal aga jälitab neid tervelt kolm trolli (kui juba ühe trolligagi on probleeme rohkem kui vaja). Ja lisaks selgub, et see turvatav saadik...

“You wouldn't think – no one thought – that a bunch of creatures out of the storybooks could stand up for long against cops, much less the Army or Marines, but they made a fight out of it the world will never forget. Or maybe the world will, given enough time. Maybe it will fade to legends and fairytales and great big hairy operas by the descendants of the Germans.
One thing's for sure: everyone started looking at those old stories differently when orcs started beheading joggers in Central Park and trolls destroyed the Empire State Building.” (lk 11)

Tekst on kirjutatud üpris huvitaval moel – nimelt on selles nö haldjamaailmas veidi teistsugused tingimused ning sõjaväelastel on seal kasututses nö ühisteadvus, mistõttu on autorid püüdnud lahustada jutustajat üheks põhihääleks ja mitmeks kaashääleks (võimalik, et eksin ja tegemist võiks olla kobarjutustajaga, aga nii hullult/osavalt pole see kirja pandud, muarust domineerib tekstis see rühmajuht – eks olekski kontimurdev kirjutada vargasllosalikult). Et jah, mis siis oleks, kui lapsepõlvest tuntud fantaasiamaailm osutukski mingi moel eksisteerivaks ja pealegi palju hullemaks kui kujutletud – kui moodne relvastus on suuremalt jaolt kasutu ning vastaspool on vägagi kurja ja riukaliku meelelaadiga.