Omapärane tekst, mis algab kui teaduslik fantastika ja lõppeb puha fantaasia pähe. Ja eks omapärasuse eest võib punkte anda, kui see vähegi on intrigeeriv.
Inseneril sureb haiguse tõttu naine. Kurbusest murtud mees ehitab masina, mis valmistab … apelsini. Peagi seejärel läheb insener vabasurma ja jätab leiutatud masina keldrisse, et see seal rahumeeli edasi töötaks. Tõepoolest, masina avastab insenerisse armunud luuletajanna, kes on temasse armunud ja tulnud meest otsima, kui see vaikib. Masin on vahepeal … paljunenud. Apelsinilõhna lummuses luuletaja laadib need oma autosse, et linnas neid isetootjaid kodututele laiali jagada.
Ja et autor on korea päritolu, siis läheb päris koreaks kätte - korealannast luuletaja, kes on joviaalne oma esimest avaldamislepingut saades, kutsub oma kaugeid sugulasi Ameerikat külastama: üks rahutu noormees tulebki ja satub epideemia küüsi, aga et ta ema on nõid või nii, siis tajub see ema oma poega ja meie maailma ähvardavat ohtu … ja asub nüüd epideemia peatamiseks jumalate poole teele. Mis on ohtlik!
Et siis jah, esmapilgul oleks justkui koroonakirjanduse mängumaal, aga lõpus kisub ikka veidraks müstikaks - mis on päris värskendav lähenemine kasvõi peale Larsoni lugemist. Eks tähelepanu tuleb pöörata ka sellele pealkirjas leiduvale mõistele “han”, mida autor järelsõnas veidi avab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar