Viis aastat peale võistluse lõppu võiks omapoolselt välja kuulutada tšempionaadi finalistid – Maarja Pärtna ja Pirje Petter. Finaali võitis Pärtna 2:1, sotsiaalne ja iroonia vs kristalne hetk. Kindlasti tuleks ära märkida Jüri Tamtiki luuletus oma abikaasast, oleks vaid rohkem pereisasid, kes oma naist nii kenalt hindaks. Omaette ooper on rahvuslaste poliitluule (Maria Martin, Heinz Jaagus, Manivald Saarde), mis on piinlik. Aga jah, et siis 40 lehekülge nuttu ja armastust ja kalambuure ja loodust ja õrnust ja nalja, puudu on vaid murdeluule. Vabavärss ja püüdlik riimimine. Veel huvitavam oleks näha luuletusi, mida ei valitud.
Jüri Tamtik “Abikaasale” (lk 5)
Palju õnne, kallis Meeri,
minu laulatatud naine.
Koos me läbi käinud leeri,
näinud paljutki mis maine.
Üle kolme aastakümne
minu kõrval sa ju käinud,
oled meie laste ema,
küllap näguritki näiunud.
Laste kilkeist tulevil päevad
kaugele on maha jäänud,
rõõme pakkusid kord vaevad,
karmi elu maantee käänud.
Nüüd taas teineteise tarvis
rohkem jälle leidub aega,
elumaantee selles kurvis
kõike möödunut saab vaeda.
Ole ikka rõõmsameelne,
ilmesta mu hallid päevad,
mitte liiga teravkeelne,
koos siis talume kõik vaevad...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar