Kogutud rahvapärimused Pärnumaa läänepoolses otsas 19. sajandi alguses elanud mehest, kes ennustas tulevasi asju. Järve-Jaani ennustamisperiood oli üsna lühike, umbes kolm aastat, 1806-1809, ja mis temast pärast sai, ei olegi täpselt teada - mõnede juttude järgi lahkus hull vaim temast ja ta elas edasi nagu tavaline talupoeg, teiste teadete järgi ei saanudki ta enam mõistust tagasi, kuigi ka ei ennustanud enam. Pärimused tema ennustustest olid veel 100 aastat tagasi täiesti elavad, nagu Eiseni raamatust mulje jääb, ja kui natuke netis ringi vaadata, võib näha, et mingites seostes elavad mõned ta jutud veel praegugi kohalike hulgas edasi (nt Pikavere palvemajas käijad toetuvad Järve-Jaani ennustusele oma usus, et see palvemaja püsib kuni Jeesuse tulekuni - raamatu järgi olevat Järve-Jaan ka tolle palvemaja ehitamist ette kuulutanud). Nagu Eisen ütleb, muutusid Jaani ennustused rahva hulgas taas aktuaalseks uue sajandi alguses, kui toimus revolutsioon koos mõisate põletamisega ning suur maailmasõda - sellele kõigele leiti vasted Jaani ennustustest. Kuid Eisen on ka skeptiline ses suhtes, et pole tegelikult teada, millised ennustused on algupäraselt Järve-Jaani omad ja millised on hiljem tema suhu pandud, siis kui ennustatud asjad juba käes on.
Huvitav on, et Jaani ennustuste hulgas on nt sellised: "Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui lambaraudade pärad"; "Vene riik saab hobuserauataolise kuju"; "Vene riik jääb nii väikeseks, et aknast võib ta mere lõppu ära näha" - tollal, kui Eisen oma põhilised andmed kogus ja raamatu kirjutas, võisid need ennustused tõesti meeli erutada, sest käis ju ikka veel Vene kodusõda ja mitme aasta jooksul oli lahtine, mis Venemaast järele jääb. Üsna palju on Järve-Jaanil ennustusi kohaliku kandi majapõlengute ning rajatavate teede ja sildade kohta, samuti olevat ta ette ennustanud, kuhu ehitatakse kohalikud kõrtsid ja viinavabrikud ("Siia saab maapealne põrgu"). Võib-olla kõige huvitavamad ennustused on need, mis käivad tehnikaimede kohta, mida Jaani eluajal veel olemas polnud (küll aga olid nad olemas ennustuspärimuse kogumise ajal, nii et tegelikult ei saagi me teada, kas Jaan ka tegelikult neid asju ette nägi). Nii kuulutab ta ette, et vankrid hakkavad kord ilma hobuseta sõitma, või et hakatakse sõitma raudhobusega, mis auru välja ajab. "Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamäele maantee äärde teivad püsti, sidunud lõngu teivaste vahele. Külataat läinud mööda, imestanud: "Jaan, mis nüüd teed?" - Jaan vasta: "Nagu ma nüüd teen, tehakse edespidi. Mõtte kärmusel räägitakse kaugele"." Või et "kõik maa on sambaid ja posta täis. Neid mööda hakatakse kirjutama".
Ja üsna kõnekalt kõlab ju ennustus "Kõik maailm läheb poodi, inimesed panevad poeriided selga". Uue ühiskonnakorralduse kirjeldus kõlab nii: "Kui küll inimesed riiete poolest herradeks ja preilideks lähevad, ei saa nad siiski kui saksad tööta süüa, vaid herrad peavad äestama ja preilid rukkid lõikama".
Raamatu lõpus on ka väike peatükk neist ennustustest, mis Eiseni ajaks polnud täide läinud - seal on suure ja vererohke sõja ennustused, mille tulemusena jääb alles vaid üks mees iga 20 naise kohta; ennustus selle kohta, et kolm kuningat tulevad Koonga kanti ja teevad rahu; et sealtkandi kirikud saavad Türgi (või Rootsi) hobuste tallideks (noh, kes soovib, võib ju selle täitumist arvata nõukogude aega, kus tõesti kirikutest ka hobusetalle tehti); ja siis veel selline ennustus: "Kalad saavad meres korra täiesti otsa. Isa teeb pojale puust kala, et näidata, missugused loomad enne vees olnud."
Järve-Jaani on tegelasena kujutatud Andres Ehini romaanis "Rummu Jüri mälestused" ja pärimusteatri "Loomine" lavastuses "Soolaev".
Kuigi Järve-Jaan oli kristlane nagu tolle aja talupojad ikka, on ta huvitaval kombel oluline eesti budistide seltskonnale (või osadele neist, sest nagu olen aru saanud, on budiste siin mitu erinevat seltskonda, kes kõik omavahel sugugi probleemitult läbi ei saa), sest 1993. aasta taastrükk sellest raamatust on just Buddhakirjastuse poolt välja antud ning Järve-Jaani maile Koongasse rajab Eesti Nyingma ehk Taola budistlikku parki.
1 kommentaar:
järvejaani pärimus elab siiani, aga ilmselt kirjanduse e. sellesama eiseni mõjul
vvalp
Postita kommentaar