Zelazny tekstidega pole ma senini
suuremat kontakti leidnud, ja nii ka seekordne tõlge paneb õlgu
kehitama ning viisakalt ahah ütlema, klassikute värk. Maalased on
ekspeditsioonil marslaste juures, kes on üpris hääbuv rass.
Ekspeditsioonil on kaasas üks kuulus maalasest luuletaja, kel hea
keelteanne ja kes oskab teistest enam marsi keerukat keelt (no eks ta
luuletab ka). Ta lubatakse Marsi pühade tekstide juurde – ent
selgub, et selleks tuleb osata kõrgmarsi keelt. Nojah, andekas nagu
ta on, õpib selle marslaste juures kiiremas korras selgeks. Ja
koorub välja, et marslased on üle elanud midagi kosmilise kiirituse
sarnast, mis on nad nüüdseks steriliseerinud – ehk siis ootab
neid paratamatu hukk (“Mars tuleb täita lastega” - täitumatu
unistus). Ent ootamatult ilmneb, et maalasest luuletaja on ühe
marslasest tantsija käima peale pannud, või noh – leiva ahju
susanud. On võimalik, et Marsi naised ei peagi peagi hääbuma! (Ka
üksikutele meestele antakse viljakuslootust.) Aga siiski tuleb
eelnevalt mõned vastuolud võita. Ja selleks aitab kaasa maalaste
esitletud Koguja raamat, mis tutvustab marslastele neile nii tuttavat
masendust ja kaduvikumeeleolu.
Okei, järjekordne segane postitus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar