14 august, 2014

Ted Kosmatka, Michael Poore – Blood Dauber (The Mammoth Book of Best New SF 23, 2010)



Õpetlik lugu sellest, et kui soovid oma ellu kasvõi lihtsaid hüvesid, ei tasu minna loomaaeda tööle. Palk on vilets ja puurielukad ründavad. Aga mitte sellest pole ainult tekstis juttu: loo peategelane Bell avastab nimelt loomasöödaköögis ühe suure kummalise putukavastse. Jälgides selle järgnevalt selle tundmatu putuka ja ta järglaste käitumist, jõuab mees järeldusele, et putukad sobituvad loodusesse kõige ökonoomsemalt, ja evolutsioon, see toimib putukate puhul eriti hästi.

Nojah, aga muidu on Belli elu õige muserdav. Bioloogiharidusega mees elab naisega treileripargis, raha pole ja abikaasa sellest hädaelust õige ärritunud. Lisaks tekib mehel õige terav konflikt loomaaias ühiskondlikku kasulikku tööd tegeva vabakäiguvangiga, kel on raevu ohjeldamisega mõningaid probleeme ja kes kättemaksuks hävitab Belli eksperimentaalterraariumid. Aga see pole veel kõik...

Päris segane sisukirjeldus, aga iseeneset pole sellest loost suurt midagi kirjutada, on selline thrilleri kanti teos, aga mitte kõige dramaatilisem. Plussiks see, et selle antoloogia vast lihtsaimalt loetav tekst ja seepärast siis... selline postitus (ikka päris mitme teksti läbilugemise puhul ei suudaks hästi lausetki kirja panna, lihtsalt selline ahah-elamus).

Kommentaare ei ole: