Heinrich Weinberg - Karma võlg (Mitmekihilisem, 2024)

 

Kui algselt imestasin, et Weinberg on kirjutanud fantaasiakirjandust, siis tegelikult olen midagi sarnast ka varem lugenud (“Vabavalla kaotamine”). Igal juhul, omamoodi huvitav alternatiivmaailm kõiksugu tuntud fantaasiaolenditega (haldjad, päkapikud, härjapõlvlased, trollid jne - kuigi “eldar” kõlab võõralt (või noh, tolkienlikult)) seotuna orgaaniliselt nö kaasaegse Eestiga. Ja noh, kui maailmasõda, siis ikka sõda haldjate ja inimeste vahel.

Peategelane on kirikuõpetajana töötav eldar (haldja ja trolli järglane) Märt Pihelgas, kelle peamine tegevusala on küll likvideerija ehk siis kõiksugu tüütute paranähtuste (kodukäijad jms) … likvideerimine. Ühel järjekordsel väljakutsel satubki ta kokku kodukäijaga, millelt kuuleb intrigeerivat lugu karmavõlast, mis puudutab selle juhtumi väljakutsuja suguvõsa. Pihelgasel hakkab kahju selle pere väiksest tütrest, kes peaks veel seitsmenda põlvkonna esindajana kandma seda needust.

Selle jälgi otsides satub ta arhiivis ühe veidra kohtuotsuseni 1884. aastast, kus süüdimõistetule Markus Karmale määrati 130 aastat vanglakaristust. Karistus ise on juba veider (seda siis poliitilisse ühingusse kuulumise ja hobuvarguse eest), aga lisaks siis kaovad peale maailmasõda vangladokumentatsioonist igasugused jäljed … kuigi midagi nagu oleks. Lõpptulemuseks on siis igati pauku ja möllu.

Loo plussiks on loodud maailm ja kõik need alternatiivsed tõlgendused ajaloosündmustest (haldjad kui baltisakslased, maailmasõda jms). Ja no eksole, lõbusalt jabur on need haldjate ja päkapike ja teiste eluvormide eksisteerimine koos inimestega. Teksti lõpplahendus ei paku ehk täit rahuldust, tundub vast kuidagi lihtne.

ulmekirjanduse baas