Ann Leckie - Night’s Slow Poison (Lake of Souls, 2024)

 

Peale triloogia polegi rohkem Radchi impeeriumi kohta lugenud, ehk nüüd võiks mõelda, kas ikka ette võtta “Provenance” ja “Translation State”. Igal juhul, käesolevas kogumiks on siis sellest maailmas kolm teksti.

Lugu siis ühest noormehest maailmas, millele ligipääs on üsna vaevarikas (selleks tuleb sissepääsu läbida kuus kuud ilma kommunikatsioonivahendeid kasutamata) ja sellele lähenemise saladusi varjatakse igati kiivalt. Kuid Radch on muidugi huvitatud kõige enesele allutamisest ja eks nad katseta kõiksugu spioonide saatmist. Ja valitsev propaganda on, et kui Radch vähegi tõsisemalt vaevuks, saaksid nad sõrmenipsuga allutada endale selle maailma. Aga … seni pole seda küll juhtunud.

Loo teine külg on selle sõdurist noormehe minevik ja sealse maailma elukorralduse kirjeldus - mis ei tundu küll suurt erinevat Radchi kommetest, aga eks saladus peitub pisiasjades. Igal juhul, sõduri senised kogemused viivad ta just selleni, millega ta siis loo finaalis kokku puutub.

Tundub, et Leckie menukas triloogia on andnud hoogu just sellisele nonbinaarsele ulmele, selle järel on tuntust kogunud nii Yoon Ha Lee või Arkady Martine ja mis iganes triloogiad ja diloogiad - ehk siis keerulisemad identiteediküsimused ja komplitseeritumad ühiskonnad. Eks sel kindlasti ole ka varasemaid eeskujusid.