Kogumiku nimilugu (loetav Reaktorist) on eellugu tekstile “Kes varju püüab” ja annab tausta sellele, kes see Krista Werner (või noh, üks versioon nendest paralleelmaailmad Krista Werneritest) on, milline on tema lugu enne Ahtoga kohtumist. Ja noh, ühtlasi ka teiste maailmade Ahtod ja Harrid (kes pole üldsegi sõbralikud sellid).
Jutustuse mõõtu tekst võiks õigupoolest koos eelmise tekstiga lühiromaaniks muutuda (umbes nagu Kalmsteni “Kaarnalaul”), kuivõrd tekstid on sedavõrd tihedalt seotud (erinevalt kogumiku alguse nö Tallinna triloogia lugudest). Fantaasiakirjanduse austajana ei saa just öelda, et see paralleelmaailmade teema oleks just minu teetass, aga eks igati loetav küll.
Tekst on ühelt poolt Krista kujunemislugu lapsepõlves ja tudengieas ning ta erinevad kokkupuuted teiste maailmadega (jajah, kõik on mitmekihilisem kui me tegelikult arvame), teiselt poolt on natuke tulevikukujutlusi Tartust, kolmandaks õige jõhkrad terroriaktid, mida paralleelmaailmade paharetid korda saadavad ja mida Krista Wernerid takistada püüavad.
Nagu aru saan, on kogumiku viimane tekst niisamuti sellest maailmast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar