“Kallis lugeja, loe seda raamatut, mis on edastatud teieni OLAVI, ORMI ja ANNA-MARIA poolt. See raamat kajastab elu nende inimeste silmade läbi, kes elasid aastatel 1052-1146. See oli nende aeg ja nende elu. Arvestage sellega, et see tekst on antud TEISPOOLSUSEST ja pole ilukirjanduslik teos.
Need on vaid meie mälestused hetkedest, mil elasime. Kõike poleks saanud teile edasi anda, see oleks siis liiga pikale läinud. /--/
Kallid inimesed, armastage maad, kus te elate, hoidke teda puhtana. Vastutasuks saate hulga ilusaid hetki.
Meie, VIIKINGLASED, kes oleme veel TEISPOOLSUSES, soovime kõik teile edu!” (lk 142-143)
Kas see on lastekirjandus? Või noortele? Või kokkuvõte/ümberjutustus loetud raamatutest? Kristlik esoteerika?
Võibolla püütakse jäljendada vanamoodsat kirjutamist. Peatükke alustavad ja lõpetavad veidrad pöördumised kirjade lugejate Roosi ja Liliani poole (kes siis omakorda on need raamatuks kokku pannud?).
Raamat räägib siis viikingite eluolust ja nende jõudmisest Eestisse ning siin (mõneti olude sunnil) paikseks jäämisest. Pealiku poeg Olavi käib meestega sõjaretkedel ning ühel hetkel saab temastki pealik.
Minajutustaja vaatepunkt on muutlik – vahel osaleb tegevuses otseselt, vahel vaatab distantsilt ehk siis teispoolsusest. Kusjuures vaatepunktid vahetuvad vahel järsult. Tekst muutub kirjanduslikumaks kui lõpus asub viimaste viikingite tegemistest jutustama varalahkunud peategelase Olavi onutütar Anna-Maria.
Kui tegelaste hulka ilmub vene orvust Ivan, muutub Olavi nagu kergelt homolikuks, muudkui vaatab heldinult seda toredat poisikest. Ühes kohas mainitakse: “Antud momendil olen 35 aastane. Olen mees ja samas ka pole. Peab ju igal mehel olema naine ja pere. Ilmselt pole ma loodud pereeluks.” (lk 87) Hiljem saab Ivan küll korralikuks pereisaks Anna-Mariaga.
Veider, veider raamat.
“AU JA KIITUS IGAVIKU TEEL IGAVESTI TÄNULIKKUSES KOLMAINSUSELE SAATJATELE JÕUDJATELE VALGUSLOOMELE VALGUSELE PÜHENDUMIST JA VALGUSESSE PÜHENDUMIST” (lk 143)
Müstiline viide guuglis Sirbis olnud artiklist, mis enam ei avane -
Kirjandus
Tegemist oli meediumkirjanikuga, kes müüs 142-leheküljelist uudisteost “ Viikingite viimane pealik”. Teoses on kasutatud ainult esinimelisi pseudonüüme. ...
www.sirp.ee/2002/07.06.02/Kirjand/kirjand1-1.html
samadelt autoritelt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar