Kuna järelsõna järgi on tegemist suhteliselt kaudsete teistest keeltest tõlgetega ja pigem neist tekstidest inspireeritud omaloomega, siis ei viitsinud jaapani autoreid haikude juures ära märkida.
Võiks öelda, et lõbusad haikud, järjest lugedes moodustuks kui bipolaarne narratiiv.
Kuulmata hüüdu
oleksin pidanud lumeks
tõesti ma haigrut.
(lk 8)
Oh, väike lõoke,
lõõritad päevad läbi.
See on ju nii pikk!
(lk 15)
Nõmmel metskulti
samuti pühib kõle
sügisemaru.
(lk 21)
Vesi jäätumas.
Küll on raske uinuda
naerukajakal.
(lk 22)
Pilv nad lahutab,
teineteisele pardid
hüüdvad hüvasti.
(lk 27)
Metspardi pojad,
kintsud sulgkimonotes.
Oleks vaid neil soe!
(lk 32)
Püüdetult ulbib
laia jõe laisal voolul
roheline konn.
(lk 54)
Küllap vist näeb und
karbikala vee põhjas
tõmmates uime.
(lk 73)
Riisipõld müüdud.
Veel rohkem tüütavad ööl
krooksuvad konnad.
(lk 78)
Kui süld on jäme
mõnikord pajugi, oh!
Paju ta siiski!
(lk 90)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar