Raamat keskealiste naiste keerulisest
elust. Lugu siis sellest, kuidas Lõuna-Eesti väikelinna külastab
naine, kes kohtub oma nelja lapsepõlvesõbrannaga. Jutustaja on
peale väikelinnast lahkumist välismaalasega õnnelikus abielus,
kenad lapsed ja muidu tore elu (mis saabus peale eesti mehega suhte
äkilist purunemist, kuus aastat tagasi). Aga siinsed väikelinna
naised? Neil oleks ellu restarti vaja. Üht terroriseerib ja peksab
rikkurist abikaasa, teine jäi peale lahutust üksi kaht last
kasvatama ega leia uut kindlat kaaslast, kolmas rahuldus lapsega oma
noorusaja armukeselt ning viskab vahel viina, neljas pelgab üldse
intiimsuhteid (ent suudleb abielumehi) ja seeasemel keerab
sõbrannadele jamasid kokku. Jutustaja käib nüüd sõbrannadel
külas, kuulab nende elude luhtunud lugusid ja valutab südant vanade
kamraadide pärast – sest nad pole teinud elus restarti, näiteks
oma unelmate meest (prints valgel mersul) leidnud või küllaldaselt
seda otsinud (üheks restardi näiteks on joodiku juurest lahkunud
nelja lapse ema Leena, kes Soomes elades nüüd tutvunud toreda
Arviga). Ehk siis eesti naiste eksistentsiaalne häda – sitad on
need eesti mehed ja muidu ka väikelinnas elu jama (pole seal
võimalik kogeda “4S'i” – sea, sand, sun, sex (lk 88)). Vaat
siis sedapsi. Teose finaal on selline, et tõepoolest, parem on
Eestist lahkuda kui jääda siinsete vändagängstade vaimse ja
füüsilise terrori tõttu kuhtuma. Ei teagi, mida rohkemat raamatu
kohta öelda, kurb värk. Elu on mujal.
loetu kaja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar