Üleskeeratavate nukkude maailma paigutuv lugu elust ja valikutest ja
kulgemisest; eks see ole siis metafoor inimese eluteest: noorus-täisiga-vanadus.
Kuid ega isend ole üksik saar, ikka tuleb ka lähedastega kokku puutuda või
hoolt kanda või lihtsalt olemas olla. Kohustused, vajadused, lähedus.
Loo maailm on niisugune, et paneb algul kukalt kratsima – et mis
üleskeeratavad mänguasjad ja muu selline. Aga samas see üleskeeramise kujund on
päris tabav, tahtest holimata pole võimalik kõike ühtmoodi edukalt tööle saada.
Või kuidas vananedes masinavärk väsib.
Tekst on loetav Beneath Ceaseless Skies lehelt. Viimase poole aasta jooksul juba
kolmas Yoachimi tekst, mis kätte sattunud (lisaks siis see ja see), kõik on
erineval moel nauditavad lugemiskogemused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar