Lugu Shuos Jedao noorusest, kui
ta Keli ridades järjekordset „mission: impossible“ värki korda saatis. Et
romaanitriloogia ajaks oli Jedao 400 aastat „vangistuses“ olnud, siis saab kena
vaate impeeriumi varasemale olekule.
Jutt siis sellest, kuidas Jedao
on määratud uuele ametikohale kuskil teisejärgulises kindlusjaamas, kuid nagu
selgub, on see muidugi kattevari impeeriumi salajasematele tegutsemistele. Nii
saab ta ülesandeks päästa naaberimpeeriumis vangi langenud (või noh, nende
saatus on selgusetu) spioonilaev. Naabrid on muidugi samasugused kommete ja
reeglite friigid nagu impeerium, nii on siis siin tekstis päris palju nö
kultuuride kokkupuutest ja suhtlemisprobleemidest.
Kuid esmatasandil on muidugi
Jedao korraldatav päästemissioon, mille puhul tuleb kasuks vägagi Shuo riukalik
koolitus. Nagu ikka, pole lõpuks asjad nii nagu loodetud, aga – Jedao on
teadagi karm vend. Muidugi mitte nii julm (nagu hiljem legendides), et tapaks
rohkem kui vaja.
Loost selgub muuseas, et Jedaol
on nõrkus mehelike võlude järgi, seniste romaanide põhjal pole senini otseselt
silma torganud meie lemmikkindrali niisugused meelisklused (muidugi,
impeeriumis kehtiv perekonnakord kui selline … on mõneti laialivalguvam mõiste
kui tänapäeval). Et sündmused leiavad aset enne Jedao tippu tõusmist, siis
impeerium on siin veel seitsmeharuline, kuid „Ninefox Gambitis“ oluline Liozh
ei leia samas kuidagi mainimist. Siingi leidub mitmeid viiteid hereetikute
tegemistele, samuti on Jedao osaline mõneski nö riigivastases vestluses –
ühesõnaga, mees on järjekindlalt liikumas sinna, kus ta kõige eredamalt lõõmama
hakkab.
Tore lisandus Lee maailmale
(peaks teise lühijutu uuesti üle lugema, mõistmaks, kuhu see pusles õieti
paigutub); tekst on ülal Tori lehel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar