Naomi Kritzer - In the Witch's Garden (Cat Pictures Please and Other Stories, 2017)

 

Et siis ulmeline (või koguni postapokalüptiline? Kuigi see maailm võiks olla nö normaalne asjade seis) versioon Lumekuninganna muinasjutust. Kinnisest linnast läheb kaduma Kai ning ta noor sõber Gerda läheb teda otsima - et kuulu järgi röövib Lumekuninganna linnast välja sattunud lapsi. Gerda satub linnast välja … ja avastab hoopis uue maailma.

Lugu on jutustatud läbi nõia silmade, kes näeb võimalust saada endale laps, kelle saamist on ta igatsenud. Ta paneb Gerdale nõiduse peale ja paar kuud elavadki nii nagu ema ja laps, siis aga avastab nõidusest vabanenud Gerda oma mineviku ning ta läheb uuesti Kaid otsima - seda siis nõia nõusolekul ja salajase jälgimisega. Tüdruku leiab rääkiv vares, ta satub teadlaste jaama, varastab sealt rääkiva koera, sõidab sellega kaugele põhja ja viimaks mõistab, mis Kai ja teiste kadunud lastega tegelikult juhtus. Ning teda eemalt jälgiv nõid saab samuti teadlikuks oma peidetud minevikust ning põhjuse, miks ta pole lapsi saanud.

Päris vaimukas tõlgendus, mis kasutab nähtavalt muinasjutu skeletti, aga pealekasvatatud liha tekitab hoopis teistsuguse rõhuasetusega suveräänse loo. Eks lapsepõlvest saati pole see “Lumekuninganna” telelavastus just kõige lemmikum olnud (samas, kõik muud peale Gerda ja Kai ja põhjapõdra on päris lahedad osatäitmised), samas selle teksti originaalsus on küll mõnusalt värskendav ja võiks eesti keeldegi tõlkida - noh, juhul kui mõni kirjastus tahaks teha tuntud muinasjuttude tõlgenduste antoloogiat.