Seekordne visioon
apokalüpsisest saabub hematoloogia viljakast vallast. Geeniused
püüavad luua tehisverd, mis oleks sobilik kõigile veregruppidele,
aga katsete käigus leitakse (õigemini luuakse) hoopis midagi muud
ja hoopis-hoopis koledat, mis ootab oma hetke, et mõrvarlikult
inimkonna kallale asuda.
“They had found a viroid that had an affinity for some blood groups, he said. Not even a whole virus, not a killed virus, a piece of a virus. They had combined it with the 0 group first and nothing happened, but when they combined it with the 0 group with A blood, the viroid changed, it became whole, replicative, and the A blood was destroyed, consumed. He said it in a monotone, almost absently, as if it were of no real consequence, after all. And then he buried his face in his hands and cried.
Forty-five per cent of Caucasians have A-group blood; five percent have AB. Thirty per cent of Blacks have A or AB. Thirty per cent of Amerinds have A or AB... And the virus they created could destroy all of them.” (lk 45)
Üks hetk on
geenius 1 nakatatud, mõni aeg hiljem on geenius 2 nakatatud – sest
ta puutus kokku geenius 1 verega, kui ta tolle nägu rusikatega
töötles. Lugu on esitatud geenius 2 abikaasa kurvavõitu
vaatepunktist, kes viimaks saab teada kohutava tõe, millega ta
abikaasa ja geenius 1 on viimastel aastatel töötanud, ja noh, tekib
küsimus, et mis saab nende perest, mis saab nendest inimestest,
kellega on nad kasvõi juhuslikult kokku puutunud – teoreetiliselt
tuleks nad kõik inimkonna kaitseks Maa pealt ära hävitada. Mis
pole saastunute vaatenurgast just kõige elujaatavam väljavaade.
Ütlemata kurblik
värk ja võrdlemisi tüütu lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar