Nagu teada, tasub
Tallinnas elada seepärast, et sealne kliima on tervisele kasulik.
“Eestlasi on linnas 53%, sakslasi 25%, venelasi 17%; teised on rootslased, daanlased, juudid, lätlased, inglased, poolakad, tatarlased jne. /-/ Tallinna kliima on terwisele kasulik ja õhtupoolsete sagedate tuulte mõjul puhas. Kanget külma ehk liig soojust tuntakse wäga harwa. Suwe soojus on paras, sügise pehmeõhuline ja pikk, talwe alati hiline, kewade üksi wilupoolne. /-/ Aasta jooksul on keskmiselt 50 selget, 240 pilwelist ja 75 tormilist päewa. Wihma ehk lund sajab aastas 130 päewal.” (lk 2)
Tegelikult on siin
raamatus tore see arutelu trammiliikluse üle.
“Tramwai 1884 a. asutatud. Tema omanikuks on nõndanimetatud “Tallinna hoburaudtee selts Belgiast”, mille etteotsa mõned kodumaa mõisnikud hakkasivad.
Tallinna tramwai ulatab kolmele poole wälja: Pärnu, Tartu ja Narwa maanteed mööda. Suwekuudel sõidab ta pealegi Salongi uulitsast merekallast mööda kuni Russalka mälestussambani. Kuna suuremates naabrilinnades, nagu Riias, Liibawis, Peterburis j.n.e. tähtjas osa uulitsaraudteed elektriga käiwad, weab wagunisid Tallinnas alles hobusejõud. Elektrijõudu ei olewat hoburaudtee walitsus weel mitte sellepärast tarwitusele wõtnud, et linna elektri andmise keskjaam puudub. Hoburaudtee walitsus omalt poolt seletab, et temal selle asutamiseks üksi jõudu ei olewat, sest tee ei tegewat niipalju sisse. Õhtupoolne linna serw on ilma hoburaudteeta ja peab ühendust südalinnaga woorimeeste abil ülewal. Linna isesugune ehitusewiis on takistuseks olnud, et nii elaw nurk, nagu Balti raudteejaam, tänine ilma hoburaudtee liinita jäänud on.” (lk 22)
Ja eks sajanditagune Tallinn oli päris põnevate koostisosadega:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar