Tekst käib kokku romaaniga “Neverwhere”, millest ma ei tea mitte midagi (kuigi peagi saab end harida, sest see on ilmunud nüüd eesti keeles “Eikusagi” nime all). Isehakanud markii de Carabas leiab end üsna õnnetus olukorras (sest ta tegeleb mitmesuguste petuskeemidega, mistõttu pole just populaarne tegelane) - kõri on läbi lõigatud ja ta mantel on kellegi poolt omastatud. See mantel! Mantel, mis oli tema teine mina kõigi oma põhjatute salataskutega! Muidugi, see tuleb tagasi saada (nagu loo pealkirjastki on kenasti aru saada).
Ja nii asub ta Alumises Londonis mantliretkele - kuid seda on üpris keeruline teha, kuna de Carabas tunneb mantli osutatavast abist puudust, mistõttu markii satub kõiksugu hädadesse, mis lõpptulemusena peaks ta elunatukese kustutama. Aga… viimastel hetkedel tuleb ikka ta vihatud vanem vend Peregrine appi ja nii jõuabki de Carabas mantli uue omanikuni.... ja tuleb uuesti kombineerida, et omakorda selle mehe käest eluga pääseda.
Noh, tüüpiline Gaimani lugu, kergelt sarkastilist huumorit ning igasugu eriskummalisi tegelasi ja olukordi. Tõepoolest oleks kasulik romaani tunda… aga noh, eks mingisuguse Gaimani-annuse saab ikka kätte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar