Kole lugu sellest, milliseks
õudseks kogemuseks võib olla armastada võluri tütart. Tütar võib iseenesest
meeleliselt põnev olla, aga kui viimaks võimaliku äiapapaga kohtuda … võivad
mõnedki perspektiivid lõplikult paigast nihkuda.
Sest võlur, tema tahab kõike
kontrollida (isegi kui tal oma asjadega on paganama palju tegemist). Ka seda,
milline tema meelest peaks tütar olema – mis ei pruugi just vastata armunud
noormehe visioonile oma võimalikust kõige kallimast.
Juttu võib lugeda musta huumori
võtmes, mis lõppeb õige freudistlikus õudusunenäos, kus maailm laguneb ja
taasluuakse. Nagu ikka. Võeh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar