Mõnusalt absurdne tunne on ikka hommikul täielikku lastekat lugeda. Hunt ajab kitse taga ja kitsekesel kasvavad sarved ja eeslike ja kitseke saavad sõpradeks ja ehitavad oma maailma ja mida kõike veel. Ja muidugi Heldur Laretei illustratsioonid on, teadagi, vinged; kus mujal näeb tibusid (lk 17), kes on pruunid, sinised ja kollased ning triibulised, ruudulised ja täpilised ning kannavad peas soni, kõvakübarat ja nokatsit? Seinatapeedid võiks sellise kujundusega olla, küll siis võiks olla rõõmus uni. Muidugi, pikapeale viskab see kitseke ja eeslike siibrisse. Ja no lõpuks selgub, et tegu ikka mingit plikaluuletustega ja kõige tähtsam ikka see, et lapsed õpiks varakult ema südant tundma jne.KÕRVAD (lk 33)
Doktor, doktor,
mis me teeme,
kas me kõrvu peseme
või ei pese kõrvu me?
Ja kui pesta,
kuidas pesta?
Tihti või ehk
harvem pesta?
Vastab doktor:
tuleb pesta!
Lausub doktor: hästi pesta!
Nõuab doktor:
tihti pesta!
Kõrvu pesta iga päev!
1 kommentaar:
Hmm, peaks ka äkki hommikuti lasteraamatuid lugema. Tundub, et mõjub toniseerivalt.
Postita kommentaar