Idülliline lugu sellest, kuidas
kirikuõpetaja juurde ilmub saatan ja pakub pahatahtlikku tehingut –
kas sinu tütre või kellegi tundmatu inimese hing lahkub maailmast
(sest jumal heitis täringut selle peale, ent lõplik otsus pole veel
langenud ja must isand saab sobivalt surkida). Madis ehmub, palub,
vannub, ähvardab – aga saatan, närune hing, irvitab, irvitab,
tema on inimese nõrkuses kindel. Lõpuks vastab kirikuõpetaja
harrastele palvetele jumal, kes soovitab mehel ikka jumalasse uskuda.
Ja läheb nii nagu läheb. Kirikuõpetaja maailm saab põrmustatud,
kurat saab oma.
“Madis tundis Kuradi kohe ära, kuigi
polnud põrguvürsti kunagi varem oma ihusilmaga näinud.
Kirikuõpetaja alati kõigile hingehädalistele avatud töökambrikese
külalistel polnud lihtsalt reeglina peas kahte kõverat sarve ja nad
ei demonstreerinud hooletult lauale tõstetud kabjapaari ning
millegipärast amoraalset muljet jätvat lihaselist saba, mis lõdvalt
maha rippus.” (lk 81)
ulmekirjanduse baas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar