Monumentaalne lühilugu. Tõepoolest!
Punase Värava valvureid on ootamas hukatus – Värava poole on
tulemas enneolematult suur vaenlaste armee, sada tuhat meest ja hulk
piiramisvarustust. Sellist jõudu pole Värava kaitsmisel kunagi
kohatud ja on selge, et nii Punane Värav kui ka selle kaitstavad
maad ja inimesed pühitakse lähipäevadel ajaloo prügikasti.
Paratamatu häving on ees!!!
Värava kaitsjate ülemusel on veel
viimane õlekõrs, mis võiks neid päästa vallutajate hordidest.
Ent selleks tuleb pöörduda Punase Värava lähedal paikneva päikese
eest peidetud kindluse üleloomulike valitsejannade poole, et nemad
ühineksid kaitsjatega... ja selle käigus päästaks muuseas ka
iseend – sest nagu selgub, on see vallutajate armee niivõrd
nurjatu loomuga, et on rünnanud vallutatud maadel nende
ebajumalannade teisi kindlustusi ja need kogunisti hävitanud! Oo,
oo, hirmus! Ja Punase Värava kaitsja tuletab ühe hirmutava ja
hävitava abinõu, kuidas need ebajumalannad saaksid inimesi muuta...
Siis selline tõsine ja lühike fantasy
kangutamine, elust suurem hetk, otse Viimaste Kangelaste Ajastust!
Lugemise puhul üsna unustamiskõlbulik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar