Tekst, mille lugemata jätmine pole
just katastroofiks ühelegi lugemist hindavale inimesele.
Impeeriumi piiride taga elavad
metslased, kes aegajalt korraldavad röövretki. Et tegemist
metslastega, siis üldiselt pole organiseeritud kaitseüksustel
suuremaid probleeme nende tagasilöömisega – seda juhul, kui on
kiirelt jaole saadud. Siiski, tegemist on enam kui tüütu nähtusega,
mis on pikka aega kestnud. Kuid nüüd... nüüd tõdeb kaitseüksuse
juhist loo peategelane, on metslaste rünnakus midagi muutunud –
nimelt on nende hulka ilmunud supersõdalased, kes pea haavamatutena
pühivad kodumaa kaitsjate lahingukorda minema. Üksusel õnnestub
siiski ümbergrupeeruda ja metslased haihtuvad.
Midagi on mäda ja peategelane tõttab
oma üksuse juurest pealinna imperaatorile ette kandma sellisest
kummalisest muutusest. Imperaator viib külalise sügavasse
vangikongi, kus on kinni aheldatud üks metslaste sõjamees, kes
osutub... peategelase ammu röövitud vennaks, kes siis metslaste
juures on muundatud üheks supersõdalaseks ja on seetõttu üsna
peast segi. Ning oh häda... nüüd ründavad metslased korraga
pealinna ja lahingu käigus selgub, et must maag on teinud
metslastega musta maagiat, millest siis seesinatne supersõdurlus.
Noh, kogu juttu õnneks ümber ei
jutustanud. Aga loost suurt midagi rääkida ei oska,
mittemidagiütlev madina ja maagia värk. Sellise teksti nautimine
eeldab vist üsna puist ootust, et mida üks fantasylugu peaks
sisaldama – karm lahing, kõiksugu saladused ja kangelaslikkus; ei
mingeid kiikse. Hall värk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar