Võibolla paigutub tekst “Red Country” aegadesse, kuid kuna ma pole seda romaani lugenud, siis on selle loo puhul niisama lõbus kokkuvõte… austusväärse Nicomo Cosca ja ta kangelaslike palgasõdurite ülla kamba tegevusest Averstocki nimelise linna vallutamisest ja selle elanike päästmisest mässuliste käest.
Nicomo Cosca! See auväärt, õiglane mees, parim sõber ja hulleim vaenlane! Mees, kes tervislike eluviiside tõttu näeb kuuekümnest eluaastast hoolimata välja kui kahekümnendates kangelane, nii lahingumöllus kui kaunitaride hurmajana! Nicomo Cosca ja tema rüütellike palgasõdurite kompanii! Nemad ei võta võimalusel sõjasaaki; neid peavad kohalikud paluma, et neile saaks provianti anda! Nicomo Cosca, üllaim kangelane, keda võib eales kohata!
Nagu näha, talletab ausameelne jne kroonik austusväärse Cosca tegusid; ajalugu on talletatud nii… nagu see võiks mõnikord olla. Me näeme Coscat, kes võiks… olla mittecoscalik. Vahelduseks on Abercrombie kirjutanud iroonilise kiidulaulu ühele (võiks tagasihoidlikult öelda, et nurjatule) inimolendile, kes on muidu (kuri)kuulus oma müüdavate teenete poolest, ning kes kukub igas olukorras ikka käppadele. Üpris lahe jutt sellest närukaelast - muidugi, kes üldse selles maailmas on… inglike kesapõllul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar