Horrori kanti liikuv lugu
modellist ja tema kunstnikust. Kunstnik nimelt teeb äärmiselt sugestiivseid
maale, mida näevad vaid maalide ostjad – mis tekitab küsimusi temale
poseerijates, kellele mõjub niisugune lähenemine häirivalt (kunstniku teooria
on, et kui võõrad silmad peale omaniku seda näevad, kaotab maal oma mõju). Aga
New Yorgi rikkurid ostavad. Loo peategelaseks on näitlejaks ja näitekirjanikuks
saamiseks unistavast naisest, kes siis kahekordse tasu eest on nõus kunstnikule
poseerima. Töötunnid on äärmiselt väsitavad, lisaks on õhkkond parajalt vaevav
– kunstnik on üks paras raidkuju ning sõbralikust suhtlemisest on asi kaugel
(vähemalt ta ei ahista naist). Viimaks on maalid valmis ning kunstigaleriis
pannakse need müüki. Ka modell näeb vilksamisi … enda kujutist. Maalid müüakse,
millele järgneb üleloomulik intsident.
Loo plussiks on eelkõige
atmosfääri loomine. Mil viisil modell kunstnikku ja temaga töötamist näeb,
kuidas see ta igapäevaellu edasi kandub jne. Tänapäeva New Yorgi kunstielu,
rikkurid ja õnneotsijad ja suurlinnamelu. Loo miinuseks on see konflikt ise –
et need maalid on … millest ma ei tohi rääkida. Mõnel esoteerilisel meeleolul
hakkaks see ehk minu peale tööle, aga praegu paneb rohkem õlgu kehitama.
Siiski, seniloetud Gladstone’i lühilugudest vast parim kogemus, seega – progress!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar