Et siis raamat samast liinist nagu Swarupi “Miljardimäng/Rentslimiljonär”, ehk pisut kirjanduslikum ja vähem meelelahutuslikum, aga ehk mitte. Kui kaks kolmandikku raamatust on selline laadna tänapäeva hittromaanitoodang, siis viimane kolmandik kisub päris intensiivseks ja huvitavaks, mõttevoog ja nägemused on päris kujundlikud, tekib tunne, et autor polegi nii tavapärane. Munna on äraspidine Raskolnikov India moodi – tapab oma heategijast tööandja, võtab ta raha ja omamoodi kasutab seda nö headel eesmärkidel, ehk siis loob kohalikele ausavõitu töökohti (poleks vist eriti ilus majandussurutist selliste meetoditega ületada). Alltöövõtt ruulib, olgu need siis Ameerika või Skandinaavia firmadele. Tore, et tekst on päris näpukavabaks toimetatud.
“Mitte iial inimkonna ajaloos ei ole nii vähesed nii paljudele võlgnenud, härra Jiabao. Käputäis selle maa inimesi on drillinud ülejäänud 99,9 protsenti, kes on igas mõttes niisama tugevad, andekad ja intelligentsed, virelema igaveses orjuses, nii tugevas orjuses, et neile võib vabaduse võtme pihku pista, aga nemad viskavad selle seda ära needes tagasi.
Te peate ise siia tulema ja seda oma silmaga nägema, et uskuda. Iga päev ärkavad miljonid koidikul, seisavad räpastes tuubil täis bussides, lähevad isandate uhkete kodude juures maha, pesevad põrandaid, rohivad aedu, toidavad isandate lapsi, masseerivad isandate jalgu – seda kõike näljapalga eest. Ma ei kadesta Ameerika või Inglismaa rikkaid, härra Jiabao: neil seal pole teenreid. Neil pole õrna aimugi, mida tähendab hea elu.” (lk 147)
“Kuldjuukseliste välismaalaste – ja neid on Bangalore tänapäeval täis – nägemine on mind veennud, et valged inimesed on välja suremas. Nad kõik näevad välja nii lahjad, nii nigelad. Pole näha ühtki, kellel oleks korralik kõhuke. Selles süüdistan ma Ameerika presidenti: ta tegi pederastia oma maal täiesti seaduslikuks ja mehed abielluvad seal meestega, mitte naistega. Seda räägiti raadios. See viib valge mehe allakäiguni. Valged räägivad liiga palju mobiiltelefoniga ja see hävitab nende aju. See on teada fakt. Mobiiltelefonid põhjustavad ajuvähki ja närvutavad mehelikkust; jaapanlased leiutasid need, et hävitada valge mehe aju ja munad ühekorraga. Kuulsin seda õhtul bussipeatuses. Seni olin oma Nokia üle väga uhke olnud, olin näidanud seda kõigile kõnekeskuse tüdrukutele, kellesse lootsin nokka kasta, aga siis viskasin selle kohe minema. Kui te mulle helistate, siis peate helistama lauatelefonile. See on ärile halb, aga mu aju on liiga tähtis, härra: see on ainus, mis mõtleval inimesel selles maailmas on.” (lk 250)
lugemissoovitus
love asia
toomasvint
orkaani südames on vaikus
naisteleht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar