Türgis puhkamiseks on sobilik selgeks õppida tervituslause: “Anne, ben lezbiyenim!”, ja kevad tulvab kõigi südamesse. Igal juhul, autori (heas mõttes) lobisemine on igati mõnus ja parajalt humoorikas, kuigi käsitletavad teemad pole just kergekaalulised – naiste roll ja õigused või siis erinevate vähemuste eksisteerimine seal Euroopa ja Aasia vahelisel alal. Eelkõige Türgi elu, aga sekka ka Armeenia ja Gruusia olusid (näpuotsaga Iraanigi) ja muidugi nõukogude kultuuripärand meis ja mujal. Et siis, tore raamat, hea silmaringi avardaja.ekspress
päevik
cafe hmsx
jutte ja triipe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar