Kas Vana-Kuuste on see koht, kus on vorstivabrik? Raamatu algus äratas pisut ebalust – see keldivaimustus (lugege de Linti) pani pisut õlgu kehitama ja üleüldse nagu liialt vana, et kaheksanda klassi õpilaste seiklusi ja hingevärinaid tõsiselt võtta. Et siis lõimitakse kokku keldi müstika ja tänapäeva maakoha õpilased, selline huvitav segapudru. Aga – mingi hetk tekibki päris põnevus, poole raamatu pealt kisub asi suisa fantastiliseks, üleloomulikud juhtumid möllavad täiega. Raamatu lõpus toimuv Iiri ajaloosündmuste sidumine Vana-Kuustega on päris ülemeelik, aga et tegemist kirjandusega, siis selline hoogsus igati tervitatav. Ühesõnaga, heas mõttes rõõmsalt lapsemeelne teos.
Omapärane, et paaril korral arvestatakse kaugust jardides (lk 57, 119). Loogika tätoveeringu tegemiseks (lk 132jj) on tõesti tiinekalik, aga noh, eks ohusituatsioonis vahel vist tulebki kummaline olla.
“Minu jaoks on see ka imelik, et Kõivussaarega igasugused õnnetused seostuvad. See vaim... või kes iganes... ei olnud mingi kuri deemon. Pigem ingli moodi. Ilus, hea... Tark ilmselt mitte, sest ta ei olnud suutnud tuhande aasta jooksul eesti keelt selgeks õppida...” (lk 79)
koduvald raamatuesitlusest
baas
koduvald
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar