Romaan, mille
lugemine just erilist heaolutunnet ei ärata, liialt omapäratu
ulmeline seikluslugu. Et siis meisterpätt jääb lõpuks vahele
korrakaitsjate supererigrupile ja sunnitakse sellega ühinema. Nojah,
uus töö on õppeajal igav ning peategelane leiab arhiivides
tuhnides, et ühel planeedil ehitatakse keelatud superhävitajat. Tal
õnnestub asja uurimine enda kätte saada ning missiooni käigus
satub huvituma kurikaelast naisest, kel õnnestub alatasa nüüdset
korrakaitsjat ninapidi tõmmata. Milline vaimustav naine, eksole.
Kuni viimaks juhtub see, mis juhtub.
Ulmebaasi järgi
olevat tegemist humoorika looga, ent küllap vajan huumori
äratundmiseks jalaga-tagumikku-nalju, no ei tekitanud see romaan
rõõmsamaid emotsioone. Eks oma osa ole tõlkes, aga siiski. Võiks
öelda, et oma aja ära elanud tekst ja põhimõtteliselt pole
sellest raamatust midagi kirjutada. Või on tegemist paroodiaga?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar