03 august, 2012

Kadri Pettai – Jaanik(a) (2012)


Jaanika ei tea, kes ta emale Triinule Jaanika tegi. Triin ka ei tea täpselt, tunnistab viimaks ema tütrele. Kogu tegevus selle saladuse lahenemiseks võtab raamatus aega vähem kui nädala – 35-aastane Triin jääb juunis töötuks ning otsustab siis 17-aastase tütrega Lasnamäelt endisse kodutallu tagasi kolida (tuttav pakub oma turismitalus emale tööd), mis asub kuskil metsas ja mõnda aega pole seal elatud. Sõidavadki sinna, linnatüdrukust Jaanika avastab, et kuidagi... kodune koht. Maja lähedal on salapärane mets ja Jaanika leiab ühel hetkel, et kuuleb salapäraseid hääli ning seejärel tabab, et maailmas elavad näkid ja haldjad jms. Ohhoo, võiks olla hoop tüdruku vaimsele tervisele, aga õnneks mitte.

Kõigele lisaks sõbruneb neiu talu majahaldja Tobiasega, kes on selline kassisuurune mehemoodi tegelane ja ta räägib Jaanikale, et inimesed ei tohiks nö vaimumaailma üldse näha ja neiu veri on midagi sellist, mida... Tasapisi hakkab avanema Jaanikale, kes ta isa olla võiks – üks sellesse maailma eksinud mees, kes vaid jaaniööl saab teada, kellest ta tegelikult pärineb (isa otsib ühtlasi Triinu, aga ta ei tea naisest ega tütrest midagi). Ja siis, jaaniööl jaanimardikate valgel, põrkub üleloomulik maailm tavamaailmaga, või noh, Jaanika jääb metsas haldjatele nende peol vahele. Ja selgub see, mis selguma peab. To be continued. Mida teeb Pedak? Kas näkk paitab Kevinit? Kes hakkavad Jaanikat hammustama? Kas Sigridit on külla oodata? Mis peitub Katrini sõbraliku näo taga?

Inimlikult kirjutatud, Jaanikale tekkis isegi kaasaelamine, et mis küll saab. Keeleliselt igati normaalne, pole puudu- ega ülejääke. Heas mõttes ohutu raamat, ei õilmitse ultravägivald või mõnumöll (on hoopis eisenlik (?) haldjamaailm), tegelased on sellised, kellele võibki kaasa elada, pöialt hoida. Eks see haldjavärk selline lihtne ole, aga miks mitte. Ema-tütre suhe on säärane, mis teeb vist iga tavalise inimese kadedaks, on niisugune tore ja paneb sentimentaalselt ohkama. Ma ei tea, mulle raamat täitsa meeldis.

lastekas
blogistaja blogi

Kommentaare ei ole: