Võib juba väiksele kogemustepagasile
toetudes sedastada, et tegemist tüüpilise Parkeri tekstiga ehk
variatsioon kelmilugude ainetel. Nõrk sugulus hiljuti ilmunud
“Heaven Thunders the Truth” looga, mõlemas on peategelaseks
võlur, kes omandab rohkem või vähem edukalt kogemusi. Aga rohkem
suurt sarnasusi ehk pole.
Lugu siis sellest, kuidas
litsenseeritud ja koolitatud võlur-õpetlane saadetakse maale
välitöödele. Mees pole eriti andekas, võlurieksami sooritas ta
hädavaevu ning seetõttu siis antakse talle närusemaid tööotsi,
mille tulemused pole niivõrd olulised, kui ta käkki teeb, pole tegu
just maailmalõpuga. Niisiis on tema komandeeringu esimeseks
ülesandeks tegelda hauast üles tõusjaga, kellel-millel on halb ja
tüütu komme inimesi ja loomi puruks käristada. Kohale jõudes
otsustab võlur järgmisel hommikul asi korda ajada ning järgmisele
ülesandele suunduda, ainult et... öösel istub see zombi ta
muldonni katusel ning pakub, et jätku võlur see töö tegemata (ehk
hommikul zombi välja kaevamine hauast ning siis ta pea otsast
raiumine), vastutasuks pakub zombi võlurile ellujäämist. Võlur,
kes pole oma töödes mitte just osav ning tunnetab zombi üleolekut,
vaagib seda ettepanekut... kui korraga ta kohalik võõrustaja on
salaja roninud muldonni katusele ning virutab zombile kirvega pähe.
Töö tehtud ja aeg edasi siirduda... ainult et järgmises sihtkohas
töötades avastab võlur, et see zombi (kes-mis on kunagi samuti
maagia saladusi õppinud) on siirdunud võluri peakolusse, eesmärgiga
ta keha enda valdusse võtta. Võluri jaoks on see natuke jama
situatsioon.
Nagu ikka, on Parkeri peategelane üsna
humoorika sisemonoloogiga, käib selline lõtv killuviskamine, mis
meenutab vana head inglise huumorit (nagu autoritutvustusest ilmneb,
on Parker ameeriklane, kes elab Inglismaal). Senistest Parkeri
lugudest on see vast kõige kammerlikum, osa tegevusest leiab üldse
aset... peas, kuhu võlur maagiliste toimingute tõttu siirdub.
Natuke teeb mõtlikuks asjaolu, et kui esmatutvus Parkeri loomega oli
väga positiivne, siis hilisemad kokkupuuted on vähe lahjemad olnud
(võibolla peaks autori jutukogu muretsema). Eks see on hämmastav,
kui palju Parker / Holt romaane avaldab.
“There's no such thing as magic. Instead, there's the science we don't properly understand, not yet. There are effects that work, and we have no idea why.” (lk 173)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar