Järjekordne hüva lugu Tidharilt, hakka või seda autorit loetavaks pidama.
Seekord siis õige sünge fantasy Goreli nimelisest püstolikangelasest, keda
palgatakse sooritama erinevaid tapatöid. Gorel pole niisama matsist
palgamõrtsukas, ta on lapsena võõrandatud oma kuninglikest vanematest ning ta
peamine eesmärk on leida oma hukatud vanemate kuningriik, millest aga laias
maailmas keegi midagi ei tea. Gorel on ka narkar, kes laksu eest on nõus nii
mõndagi tegema (no siis tapma). Ja ta on ka petetud armunu, kelle armsamaks on
teisest liigist maag, kes nii mõnigi kord on teda inetult ära kasutanud.
Ühesõnaga, tegemist on mitmeti probleemse noormehega.
Seekord on ta palgatud tapma üht oma endist kaaslast, kes kunagi Goreli ja
ta palgasõdurite kompanii maha müüs (mistõttu ootas nii mõndagi enneaegne surm),
kuid kui Gorel ta viimaks kõnnumaalt üles leiab, selgub, et selle petturi
vangistuses on üks jumal, kes higistab narkootilist ainet ja selle lakkumise
nimel on Gorel nõus tüübi ellu jätma … aga nagu mõne aja pärast selgub, on see
vaid osa laiemast pettemanöövrist, mille eesmärgiks on meelitada Gorelit tapma
Veekose-jumalat. Ja selle plaani taga seisab muidugi …
Ühesõnaga, selline kiiksuga tume maailm, kus on mitmeid eriilmelisi
humanoide ja jumalaid ning eri viise, kuidas mõistusega olendid endale kalleid
jumalaid teenivad (mõne nimel hüpatakse end surnuks, mõnd lakkudes saab end
pilve tõmmata). Eks see Goreli armsamast maag on samuti meessoost, nii tekib
kergelt Tom of Finlandi tunne. Aga niisugune kompott on päris lööv; nagu
tutvustuses öeldakse, on Tidhar loonud selle sarjaga midagi sarnast Robert E.
Howardi adrenaliiniilmadega (kas tõepoolest peaksin uue pilguga seda lapsikuna
mõjunud Howardi kangelaslugusid lugema?).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar