Vast antoloogia seniloetud lugudest kõige vanamoelisem või
traditsioonilisema mõõga & maagia moega lugu – noh, et kuidas noor viiking
maksab kätte oma laeva meeskonna tapmise eest ning milliseid kavalusi ja
kannatusi ta selleks kogema peab, et kättemaks sooritada. Nimelt õnnestub tal
ööpimeduses tapatalguist kõrvale jääda, misjärel järgmisel päeval ilmub ta
tapjakamba laagrisse ning asub nende teenistusse. Peapaha on muidugi üdini
paha; õnneks pole peategelane miski täielik inglike, ta peab oma
kättemaksuteekonnal ka mõnegi viikingiväärilise tapmisega hakkama saada –
tegemist on ikkagi viikingitega, eksole!
Loo võlu ja valu (mäng & äng) ongi selles … etteaimatavuses. Pole
mingeid rabavaid süžeekäike ega midagi, noor peategelane ikka rähkleb oma
salajases kättemaksujanus ning peamine pahamees jätkab ühtmoodi nurjatute
tegudega. Ja eks selle supermõõga sepistavad … päkapikud. Nojah, ehk siis vähe
uimane värk, on selline kiiksudeta võltsmuistne paatos, ikka päkapike
sepistatud neetud mõõk ning mehed kui möirapullid, meri ja kuningad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar