Lugesin seda teksti vist
kolmandat korda ja ikka ei suuda seda kokku võtta - aga nüüd tahaks viimaks
kaelast ära saada ja paar lausetki kirjutada.
Tegu siis eriliselt sünge ja
masendava looga hingedest ja nende vaimudest. Piibliparandaja (tema siis võtab
piiblist välja neid lehekülgi, mida piibli omanikul vaja pole - patud või
keelud vms) on kunagi tegelenud ka surnute vaimude päästmisega igasugu
ekstrasensside käest. Pahatihti pidi selleks päästmiseks oma verd loovutama,
kuid selle hinnaks on ühtlasi osakese enda hinge kaotamisest. Mõne aasta eest
juhtus nii, et kui ta oma varalahkunud tütre hing varastati, ei saanud ta enam
oma verd loovutada - selle hinnaks oleks olnud enese vaimse mõistuse kaotamine
(kuivõrd senise karjääri jooksul oli ta verd liialt pillavalt andnud). Noh, oli
see õige või vale otsus, igal juhul on ta elu järgnevatel aastatel allamäge
läinud. Kuid nüüd… on korraga ta tütre vaim ta telefonivastajas ja õige
süüdimõistvas meeleolus, lisaks tahab vaimuvaras selle piibliparandaja verd
omandada - mis arvatavalt tähendaks mehe hukkumist.
Segane kirjeldus koos paljude
aukudega, tegu on kuidagi eriliselt masendava looga lunastusest. Kahjuks olen
niivõrd usuleige inimene, et siinse loo mitmed (katoliiklikud?) detailid jäävad
mulle kergelt arusaamatuks. Igal juhul… kummitav vaimulugu, loodetavasti ma ei
pea seda enam kätte võtma. Sellele vastukaaluks peaks vaatama Monty Pythoni
“Bicycle Repairman” sketši.
“And then of course drench the defaced book in holy water to validate the edited text. Matthew 19:5-6 and Mark 10:7-12 were bits he was often asked to burn out, since they condemned re-marriage after divorce, but he also got a lot of requests to lose Matthew 25:41 through 46, with Jesus’s promise of Hell to stingy people. And he offered a special deal to eradicate all thirty or so mentions of adultery. Some of these customized Bibles ended up after a few years with hardly any weight besides the binding.” (lk 203)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar