Seda raamatut lugesin autori pärast - sest Kate Atkinson on kirjutanud ka "Inimkroketi" ja see on üks mu absoluutseid lemmikraamatuid.
Eks ole, üldiselt on ju nii rumal küsimus see "Mis su lemmikraamat on?" ja mul on neid lemmikumatest lemmikumaid ka kümme vähemalt, aga "Inimkroket" on kindlalt nende hulgas.
Võibolla kirjutan kunagi sellest siiagi =)
Ja kuna Kate Atkinsoni raamat, ma isegi ei vaadanud, mis žanr, mida tagakaanel öeldakse - vahet pole ju, see on Tema Raamat!
Aga seda, et tegu on kriminaalromaaniga, päris täislaks kriminaalromaaniga, taipasin alles siis, kui eradetektiiv mängu tuli.
Enne imestasin peamiselt, et mis pagana vanematest jutt on, nad tõesti armastavad üht last rohkem kui teist/teisi? KAHES peres samamoodi? Mida?!
Hiljem toimus mu ajus juba leebumine: ahsoo, see isa on jobu ja too teine ka, mismõttes ta tahaks üles kasvatada tütart, kes suguelundite nimetusigi ei tea - aga no krimka, eks ma lepin.
Ehk siis - lood on tegelikult üpris põnevad, neid on palju (ja kõik nad pole üldse omavahel seotud, ainult osad veidi on), kuid isad neis on kas täielikud värdjad (oma tütre või niisama vägistaja või oma laste ignoreerija) või inimlikumat laadi, kuid ikkagi jobud (ülekaitsvad, ülehoolitsevad, ülereageerivad) ning kõik asjalikud olulised rollid jäävad naiste kanda, kes ülekoormatu ja väsimusest poolpimedana rühmavad, et hakkama saada.
Ok, mõnede isade kohta me detaile ei tea, sest nad surevad enne, kui kirjanik neisse süüvib, või lihtsalt ei saa eriti leheküljeruumi.
Kui mees on mõrtsukas, on ta täielik jobu, nõme igal rindel. Kui naine on mõrtsukas, on ta kas ise kannatanud või külm kalkuleeriv puhtalt välja tulev sotsiopaat.
Aga siiski on mu lõpphinnang, et täitsa kõlbulik raamat.
Mõned momendid (ideaalne pere kuidas-võiks-olla kujutluses, veidrad-loogilised paralleelid tegelase mõttemaailmas asjade vahel, kus ei ole "normaalne" paralleele näha) on "Inimkroketis" isegi samad, ja kuigi lõpp on ses mõttes nii happy, kui saab, et kõigil headel tegelastel läheb LÕPUKS hästi, päris imalaks asi siiski ei muutu. Mõni "aa, see ja see isik on vist samad, vanused klapivad ja ta ise ütles, et võttis uue nime!" jääb lahti seletamata ning kahekesi oma seksuaalpartneriga õnnelikult päikeseloojangusse ei kihutata.
Lugemissoovituse blog
Triinu raamatublogi
kultuuritarbija 60+
Lugemispäevik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar