Liu alternatiivajalugu sellest,
kui 1929. aasta üleilmse majandussurutise vastu oleks astunud üheskoos Jaapan
ja USA, rakendades töötute 8armeed … tunneli rajamiseks Shanghaist Tokyo kaudu
San Franciscosse. Ehk siis Vaikse ookeani tunneli rajamine (jaapanlastel oli
plaan luua midagi grandioossemat kui Panama kanal – miks mitte kahe ookeani
ühendamist ületada tervet ookeani läbiva tunneliga?).
Sellise ehitusprojektiga kaasneb
mitmeid nö ajaloolisi kõrvalekaldeid. Muuhulgas toimub Euroopas majandussurutise
ajal pingelõdvendamine ehk 1930. aastate algul leevendatakse oluliselt
Saksamaale Versaillesi rahulepingu tingimusi, mistõttu kõiksugu paremäärmuslike
ärplejate esiletõus jookseb õhust tühjaks ja Teise maailmasõja laadne
mõõduvõtmine jääb enamvähem ära. Küll toimub Jaapani mõjuvõimu laienemine Hiina
ja Korea aladele, ning selle käigus tuleb rinda pista ka Hiina kommunistlike
mässulistega. Kuid … kui majanduslik olukord paraneb ja maapiirkondadest tuleb
üha vähem töökäsi tunnelit ehitama, on neid vangistatud mässajaid õige mugav
kasutada tasuta tööjõuna.
Lugu on esitatud ühe Taivanilt
pärit tunneliehitaja silmade, kes nüüd vanemana meenutab aastakümneid kestnud
töökäiku ja ajaloolisi arenguid. Kuigi natsidega jäi maailmasõda taplemata, ei
toonud see kaasa maailma paradiisi teket. Nii jaapanlased kui teised suurvõimud
tegid mitmeid vägagi jõhkraid repressioone niiöelda alamate rahvaste kallal ja
ka see tunnel valmis viimaks tuhandete ohvrite hinnaga.
Nagu teada, on Liu avaldanud
hiljemgi alternatiivajalugu, nagu see tsepeliinide aineline tekst. Autor
näitabki, et ühest suurest koledusest pääsemine ei tähenda tingimata
automaatselt paremat ilmaelu, see vaid pikendas koloniaalvõimude ajajärku ja
allutatud rahvaste (riiklikku) rõhumist. Igal juhul, huvitav meelisklus
minevikufantaasia ainetel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar