Charles de Lint - Freewheeling (Dreams Underfoot, 2003)

 

Otseselt seda ei saa pidada linnafantaasiaks, pigem siis järgmine osa Jilly ja Newfordi mütoloogiast - ehk siis Jilly koos sõpradega aitamas neid, kes elavad sealse ühiskonna äärealadel. Seekord on Jillyl seltsiliseks ta yuppiesõbranna - mis on siis nö positiivne näide äärealade teisest äärmusest: ega ta ei saakski meie kangelanna sõbranna olla, kui temas poleks teatavat mõistlikkust ja vabameelsust (aga teatud piirini!). Eks ole.

Aga lugu siis 17-aastasest poisist Zinc, kes on vaimsete probleemidega (lapsepõlvetrauma) ja elab nö tänaval. Poiss kuuleb ja mõtleb ja tegutseb omasoodu, nii on tal praegu üheks kinnismõtteks jalgrataste vabastamine rattalukkudest. Mis rõõmustab rattavargaid ja kurvastab ülejäänud ühiskonda, muuhulgas politseid. Ühel Zinci aktsioonil ta vahistatakse, kuid Jilly ja ta politseinikust sõber lasevad ta vabaks - kui Jilly lubab teda ratastest eemale hoida. Kuid ei, Zinc kaob ja edasi on politseivägivald.

Et siis selle raamatu esimene tapmine. Zinci oleks ehk veidi võrreldav avaloo punkariga, ainult et … palju-palju enam segi (no samas, tollel seal manifesteerus ta emotsionaalne seisund teda saatva koletisena). Väheke melodramaatiline tekst, mis toetab eelkõige Jilly tegelaskuju pühalikustamist.