Mingil moel sarnane eelmisele loole “Closing Times”, ehk siis lugu-loos jutustamine saab veidi teistsuguse tähenduse, kui selgub, et metafiktsionaalne tegelane on tegelikult fiktsionaalne tegelane. Antud juhul on Gaiman ette võtnud Narnia (jajah, varasemast meenub näiteks Lumivalgekese täiendamine) ehk mis võinuks oodata sealse Susani elus peale Narnia sündmusi - kes siis ei saanud rongiõnnetuses surma ja kaunisse paradiisi nagu teised lapsed. Susan elas … omamoodi väärikalt, aga üksikuna. Oma Narnia unenägudega, mis on vähe täiskasvanulikumad kui see Narnia originaalmaailm (see lõvi, eksole).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar