22 detsember, 2015

Genevieve Valentine – Aberration (The Year's Best Science Fiction & Fantasy, 2015)

“He watches her for a while, unblinking. She wonders if he's descended from the vulture, the way she's a child of that half-changed reptile.” (lk 552)


- kui see on nüüd vihje, millega siin loos täpsemalt tegu on, siis ma ikkagi ei mõista. Tekst on ilmunud ühes fantasykogumikus, see on ainus kontekst, mis mulle looga kaasneb. Mingid ajatud she ja he rändavad ajas ja ruumis ning on igati melodramaatiliste poosidega, naine soovib leida kohta, kuhu lõplikult paigale jääda ning lõpuks kivistubki. Poeetiline värk ja täiesti arusaamatu, aga eks koostajad teavad, mis see tekst millegi poolest erakordne on. Mina polnud suuteline iva leidma, ehk minu jaoks selle kogumiku arusaamatuim tekst. (Tuleb välja, et kaks eelmist kokkupuudet Valentine'ga on olnud igavad – olin jõudnud juba unustada.)

Kommentaare ei ole: