Mida raamat edasi, seda eepilisemad ja
verisemad lahingud ja kokkupõrked tabavad Uniooni ja Põhja
elanikke. Omal moel on ses suhtes muljetavaldavam põhjalaste
omavaheline nädalapikkune piiramislahing mägilaste kindluse juures
– kus siis Logen pöördub lõpuks eriti destruktiivseks Verine
Üheksaks, põhjustades kaotusi omadegi hulgas. Eks see põhjalaste
lahing ole justkui kokkusurutud lugu “The Heroes” romaanist –
oluline vahe küll selles, et siin on vaatepunkt vaid Hagija juhitud
leerist, see mis toimub Bethodi ridades, pole aimugi. Kuigi
gurkullaste pealetung Aduasse on mastaapsem ja Bayazi sooritatu
seal... ebainimlikum, on siiski põhjalaste lahingu vahetus ja no
muidugi see Logeni ärakeeramine... kuidagi inimlikult trööstitum.
Mõneti üllataval kombel võib nö
traditsioonilises mõttes positiivseks kangelaseks pidada seda kõige
vedelemat tegelast ehk Jezali – tühine ja rumal inimene, aga samas
pole niivõrd vägivaldne, maniakk ja võimuihar (tõsi küll, ta on
kõigeks selleks lihtsalt liialt arg) kui Bayaz, Logen või Glokta,
mingil moel püüab ta kasvõi oma alamate heaks mõnel hetkel
pingutada (nt Adua piiramisel ja sel järgneval. Kuid muidugi
lömastub ta Bayazi (kes on selline paras anti-Gandalf)
ämblikuvõrgus. Ja ega ei saa unustada, et Jezal siiski võrdlemisi
piiratud annetega tegelane (et noh, nagu meiesugune tavainimene?).
(Kuigi jah... alati võiks mingil moel positiivseks kangelaseks
hääletada ka Hagija, kes samas pole niivõrd eepiline kui eespool
nimetatud 4 tegelast.)
Natuke arusaamatuks jääb Uniooni
inkvisiitorite avalikkuses käitumine – et kui nad korraldavad Adua
rahvarohketl tänavatel salajast jälgimist, siis ikka kannavad nad
oma ametiriietust ja maski. Et noh, kus see konspiratiivne tegevus
siis on.
Järjest kolm raamatut taaslugeda on
pisut liig, kuna eelnevalt siiski üldjoontes tead, mida oodata
(kuigi ausalt öeldes poole aasta jooksul mitmeid olulisi nüansse
unustanud). Samas aga tahaks nüüd värskendatud teadmistega näha,
kuidas nüüd neljanda raamatu intriige lahti mõtestada... Einoh,
veab lugejal, kel võimalik kogu seda maailma esmakordselt avastada.
“Millises kohtus sa lased minu üle kohut mõista? Millised vandemehed seda teeksid? Kas sa vabastad Tolomei pimedusest, et ta minu vastu tunnistaks? Kas sa otsid üles Zacharuse, et ta süüdistuse ette loeks? Kas otsuse ettelugemiseks tirid sa maailma servalt kohale Cawneili? Kas sa tood surnute maalt kohale Juvensi, et ta karistuse välja kuulutaks? Vaevalt küll. Mina olen Esimene Maag. Mina olen kõrgeim võim ja mina ütlen: ma olen süütu.” (lk 627)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar