Lugu, mille puhul peaks lugeja endalt
mitu korda küsima, et milline osapool võiks enam sümpatiseerida –
kas piinajate või piinatava? Kas see, kui tehakse niivõrd
õudustäratavaid piinamisvõtteid ühe mehe peal, on kuidagi...
õigustatud? Või kas piinatav, äkki ta ongi kannatav kangelane,
suisa ülikangelane, ehk tema võitlebki ebaõigluse vastu? Aga autor
pakub loo lahendusena hoopis kolmanda võimaluse, mis tekitab
segadust neis, kes selles tapatalgus ellu jäävad, või ka hiljem
lahinguväljale saabunutele. Igatahes on tegu üpris brutaalse
tekstiga, kus soolikaid ja kolpasid ripneb mitmel moel.
Lugu siis sellest, et vanglast
hakatakse konvoeerima kohtuprotsessile mässajate liidrit Dal
Bamore'i. Kohalike jõustruktuuride esindajad on püüdnud
vanglakongis meest niivõrd segi piinata, et see tunnistaks
võimulolijate jumala ainuõigsust, aga ka kõige rängemad
piinamised pole meest murdnud. Loo peategelane, kogenud preestrinna,
kes juhib seda uurimist, avastab õudusega, et piinamise
tagajärjel... on Dal Bamore hoopiski tugevnemas, ta haavad paranevad
lausa silmanähtavalt. Seega – tegemist on musta maagiaga! Keelatud
maagiaga! Preestrinna on kuulnud vaid ühest sarnasest juhusest, mis
olevat juhtunud rohkem kui 400 aastat tagasi. Ta otsustab õnne
proovida mehe jõu vaigistamisega, enne kui hilja – enne kui
nähakse, et mees on märtriks või jumalavääriline, et mässajatel
on põhjust vastupanu jätkata.
Aga jah, niisiis konvoeerimine...
Pealtvaatajad loobivad konvoid igasugu saastaga (nagu oodatud), kuni
hakkavad lendama hoopis ammunooled (see kah oodatud, et Dal Bamore'i
kaasmässajad midagi üritavad). Konvoid kaitsev eliitüksus saab
sellega justkui enamvähem hakkama... kuni hakkavad toimuma õige
kummalised lood. Hoolimata kaotustest mässajate raev ei lahtu, neid
tuleb üha juurde, juba notitakse eliitsõdureid... mis veel hullem,
tapatalgus hirmsaid vigastusi kogenud ründajad tõusevad taas üles,
ning jätkavad atakeerimist. Preestrinna leiab, et Dal Bamore on
nendega midagi teinud, midagi hirmsat, musta maagiat! Ja tema või
sõdurite eludest hoolimata tuleb Dal Bamore toimetada sihtpunkti, et
see seal kiiresti risti löödaks – enne kui preestrinna salaja
vangikongis manustatud jook mõju kaotab ja Dal Bamore oma musta
maagiat on taas võimeline kasutama. Ent... asjad pole niivõrd
must-valged.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar