Tidhari lugusid olen siin ja seal
kohanud, aga see lühilugu on viimaks esimene, mille olen läbi
lugenud. Sellise verstapostini jõudmist võiks kuidagi tähistada,
aga ei suuda kuidagi hommikust konjakijoomist lõpetada.
Peale nii humoorikat sissejuhatust ei
oska suurt midagi loost kirjutada. On selline lähituleviku päevake
Vietnami noore nö taksojuhi elust. Tema unistab Kuule minemisest,
kus askeldavad erinevad riigid, muuhulgas Aasia tähtsamad riigid.
Vietnamis on senini mingilaadne rahvademokraatlik võim, millel on
olla õnnetus Hiina ja Ameerika jõukatsumiste üheks tallermaaks.
Kõiksugu tehnoloogilised uuendused on jõudnud ka Vietnami (või on
ikkagi tegu Laosega?) igapäevaellu, aga ühiskondlik elukorraldus on
ikka... nagu vanasti.
Selles suhtes... ajatu lugu, sellist
teksti võinuks vabalt kirjutada ka üheksa- või kaheksakümnendatel,
küllap oleks siis mõjunud hulga värskemalt. No teine võimalus on
muidugi see, et mul jäi midagi olulist märkamata (need salapärased
munk-olendid?), mistõttu ei suuda kuidagi niisuguse loome peale
erutuda (hommik & konjak).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar